Kertu Laherand

11.veebruaril 2020 toimus KÜSi korraldatud Rohelise Kaadri esimene filmiõhtu sel aastal, suurema ja uhkemana kui eelmisel korral. Film, mis korp! Fraternitas Tartuensis ruumi seinal jooksis oli ”Moest väljas” ning aruteluks olid kohale kutsutud filmi autor Reet Aus  ning Humana infojuht Mari-Helene Kaber. Pea kaks tundi kestnud arutelu peale filmi oli pingest laetud, käsitleti probleeme seoses kiirmoe, tarbimise, tekstiijäätmete ja palju muuga. 

Selgus, et kogu tekstiilist, mis Eestis üle jääb ja ära visatakse, suudetakse kokku koguda vaid 25% ning üpris üllatavana läheb sellest ümbertöötlusele vaid 1%. Kõige suurem probleem ümbertöötluse juures on sorteerimine, mida tehakse vajaliku tehnoloogia puudumise tõttu endiselt käsitsi, ning sealjuures ei ole segamaterjalidega midagi peale hakata. Tarbijatena saame siinkohal aidata, eelistades riiete soetamisel monomaterjale (100% puuvill, 100% lina jne). Nii säilib väikene lootus, et kantud riided ja muud tekstiilid jõuavad oma eluea lõpus ümbertöötlemisele.

Üheks suurimaks keskkonnavaenlaseks tänapäeval on kiirmood

  • Tekstiilitööstus paiskab igal aastal atmosfääri 1,2 miljardit tonni CO2, mida on rohkem kui lennu- ja laevatranspordi sektorites kokku
  • Kui moetööstus oleks riik, oleks selle CO2 emissioonid sama suured kui terve Euroopa kontinendil kokku
  • Puuvilla tootmine nõuab aastas keskmiselt 93 miljardit kuupmeetrit vett, enamasti kasvatatakse puuvilla just neis maailma piirkondades, kus vett niigi napib. Samuti kasutatakse puuvilla kasvatamisel mürgiseid pestitsiide ja väetisi, mis on kahjulikud nii  inimestele kui ka elurikkusele ning rikuvad põllumajandusliku potentsiaaliga maad
  • Teksade töötlemisel kasutatavad kemikaalid on ka kandjale mürgised

Kõige keskkonnasõbralikum on soetada teise ringi riideid – selle osas valitses saalis üksmeel. Eesti suurim teise ringi rõivaste jaemüüja Humana toob peamiselt Põhjamaadest iga aasta müügiks 1500 tonni kaupa, millest üle jääb umbkaudu 300 tonni. Ülejäägid lähevad ümbertöötlemisse, enamasti kas Lätti või Venemaale puhastuslappideks. Teise ringi kaupa eelistades väldid juba uue eseme valmistamise jalajälge, mille peale üldiselt mõtlema ei kiputa. See, mis meist järgi jääb, on vaid osake tarbimistsüklist.