Rubriik: Tegevused

Pakendivaba päev

Triin Korv

Tartu Tudengipäevade raames kutsus EMÜ KÜS huvilisi osa võtma pakendivabast päevast,  mis algas esmaspäeval, 18. septembril Liisa Aaviku jäätmetekke vältimise õpitoaga ning sai nädala pärast punkti „Ole loov!“ mänguga, kus loositi välja praktilisi auhindu.

Lõviosa koduses majapidamises tekkivast prügist moodustavad erinevad pakendid. Õigesti sorteerituna peaksid need jõudma ringlusesse, olles uue kauba algressursiks. Tootjad teevad oma osa, parendades pakendite disaini ja kasutades rohkem monomaterjale. Ringi sulgemise vastutus laskub aga tarbijale, kes peab jäätmed tagasi alguspunkti saatma. Kas teadsid, et keskmine eestlane tekitas 2021. aastal lausa 395 kilo olmejäätmeid? (Seda on ligi pool tonni inimese kohta!) Prügi- ja pakendivaba elamine tundub tänapäeval olevat keeruline, kuid on sellegipoolest võimalik. Isikliku elustiili lahti mõtestamiseks kutsus KÜS külla rohemüksajast psühholoogi, Liisa Aaviku, kes ühines meiega otse tõusva päikese maalt ning viis läbi virtuaalse õpitoa „Kuidas vähendada jäätmeteket?“ Jagame saadud kogemust.

Zero-waste ehk nullkulu elustiili põhimõte ei ole ekreemne minimalism, vaid ebavajalikest asjadest loobumine ning tarbetu ostmata jätmine ehk jäätmetekke ennetamine. Liisa Aavik kinnitab, et eesmärgiks pole koguda purgitäis olmeprügi aastas ega soetada kalleid asendustooteid. Tähtis on näha võimalusi esemete korduvkasutuseks ning pikendada nende eluiga. Parandamise, annetamise, müümise, hüperkulutamine ehk n-ö ribadeks kandmise abil saab loodusvarast toodetu (kohe prügikasti viskamise asemel) lõpuni ära kasutatud. Näiteks saab poest ostetud tervet ostukotti kasutada mitu korda või asendada see hoopis (riidest) kandekotiga, vältides seega pakendi eest ka eraldi maksmist. Samuti saab loobuda kohvitopsidest ja plasttaarast, kasutades isiklikke termostasse ja veepudelit. Nii väheneb ka pakendite kogus jäätmete seas. Üheks oluliseks võtteks pidas Aavik ka „EI“ ütlemist, näiteks turul pakutud kilekotile. Keeldumine on tema sõnul väärtuslik, kuid harjutamist vajav oskus. Pakendivabadus algab Aaviku silmis väikestest muudatustest oma igapäevaelus. (Muide, puu- ja köögivilju ei pea ostma kilekotis.)

Toit mängib elustiili juures üliolulist rolli ning sellest tuli ka pikemalt juttu, kuna hooletust ära viskamisest on saanud suur proleem. Aavik soovitab vähendada ostukordi, planeerides toidukorrad nädalaks ette. (Võimalusel saab koduse lõuna tööle või kooli kaasa võtta.) Külmkapi põhjal nimekirja koostamine aitab vältida toidu liigset kokku ostmist, seeläbi ka raiskamist ja emotsionaalseid oste. (Mine poodi alati täis kõhuga!) Kasvavate hindade valguses muutub ka kokkuhoidlikkus üha olulisemaks ning just taskukohasus räägib nullkulu elustiili kasuks. Ostes ainult tarvilikku on ka kulud väiksemad. Soodsate pakkumiste otsingul saab silmad lahti hoida ka toidu osas. Poest allahinnatud „aegunud“ toodete päästmine on kasulik nii tootjale, edasimüüjale kui tarbijale. Aavik tõi siinkohal välja mõned noored laojääke müüvad ettevõtted, nagu Sumena, ResQ jt. Suurem leibkond saab soetada kuivaineid hulgilaost ja turult, kust saab ka kodumaist köögivilja. Taimne toit üldse on kordades odavam kui liha, mistõttu tuleks toidulaua tasakaalustamiseks palju puu- ja köögivilja tarbida. See pole mitte ainult odavam, vaid ka tervislikum valik. Ideede puudumist ei pea kartma, sest retsepte annavad nii sõbrad, äpid kui kiired internetiotsingud.

Õpitoa läbiviija oli meeldivalt üllatunud, nähes, et osalejad juba mitmeid nullkulu meetodeid praktiseerivad. Oma mõjust keskkonnale oldi vägagi teadlikud ning sooviti Looduse heaks rohkem ära teha. Kuulajatele meeldis õpitoa avatud õhkkond, mis andis julgust avaldada oma seisukohta ka eriarvamuse korral. Samuti saadi kaasa teadmine, et nullkulu elustiil on väga loominguline ning iga nippi võib enda jaoks kohandada. Särasilmne Liisa Aavik suutis oma teotahtega köita igaüht, avaldades mõne uue nipi või täiesti elumuutva mõtte. Täname teda koosveedetud aja ning väärtusliku informatsiooni eest!

Teadmised saadud, võis igaüks end nädala pärast proovile panna. 25. septembril loosis KÜS välja zero-waste kingikotid, mille võitmiseks tuli oma Instagrami loos jagada näidet pakendivaba elustiili meetodist. Koti täitmise eest vastutasid vahvad sponsorid, ettevõtteid, kes tegelevad loodussõbralike ja pakendivabade toodete turule toomisega.        

Itsbio elustiilipoest leiab loodussõbalikke ja jäätmevaba elu toetavat kaupa, mis aitavad hoida nii tervist kui vaimu. Auhindadeks panid nad välja metallraseerija, pakendivaba šampooni, mahetee ja metallkõrre-puhastusharja komplekti. Nurmecosmetics on eestimaine looduskosmeetika bränd, mis keskendub orgaanilistele koostisosadele. Nende tootevalikkuse kuuluvad nii näo-, keha- kui juuksehooldusvahendid, kuhu pole lisatud kemikaale ega kunstlikke lisaaineid. HOIA homespa hoolitseb samuti ilu eest, tuues klientideni looduslikke tooteid Saaremaalt, kust pärineb ka Sutu Straws tooraine. Nende pillirookõrred on suurepärane alternatiiv plastile. Mahemajanduse ja pakendivabaduse suurtoetaja Biomarket toetas omalt poolt kinkekaartidega. Kõik tooted said keskkonnasõbralikult kottidesse tänu Ecodisain stuudiole. Suured tänu- ja kiiduavaldused sponsoritele, kes tegutsevad puhta planeedi ja pakendivabaduse nimel! Soovime õnne ka võitjatele!

Mida pakendivaba päev meile siis õpetas? Väike samm on suur teene. Igaüks saab olla osa suurest muutusest, aitamaks Loodust elujõulise ja kaunina hoida. Just empaatia elukeskkonna vastu lihtsustab tarbetust kolast loobumist ja liigsest pakendist keeldumist. Ressursikriis ja tõusvad hinnad teevad meid kokkuhoidlikumaks, mistõttu on tulevikku vaatav zero-waste elustiilil võimalus õitsele lüüa. Loominguline, kaasahaarav, looduslähedane – nii võiks kogetut lühidalt kokku võtta. Olgu see siis kapselgarderoob või päästetud toit, kodune õunamoos mitmenda ringi klaaspurgis või vähemalt õigesti sorteeritud olmejäätmed, hoolivust pole veel hilja näidata.