Märgalade päeva konverents 2020 “Kuidas sood toetavad meid ja meie soid?”
Brigita Tool
“Loodus on väga taastumisvõimeline, kui ainult vett anda” sõnas Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Silvia Lotman 3. veebruaril aset leidnud Märgalade päeva auks korraldatud konverentsil. Lisaks Eestis toimuvale sootaastamisbuumile tuli konverentsil juttu kõigest alates inimese ja soo suhetest kuni turbakaevandamiseni välja.
Kas teadsid, et soodel on kokku ligi 75 teenust? Nimetades ainult mõned neist – süsiniku sidumine, süsiniku mullatagavara ja maapinnalähedase temperatuuri ühtlustamine – võime öelda, et need teenused on inimeste jaoks hindamatu väärtusega.
Või on tegemist ikkagi hinnatavate väärtustega? Tänases kapitalistlikus maailmas tuleb kõik, mis vähegi võimalik, rahasse ümber arvutada, mistõttu näeb Euroopa Liit käesolevaks aastaks ette, et ökosüsteemi teenused võetakse samuti arvepidamisse ja aruandlussüsteemidesse.
Üks suur proovikivi, millega looduskaitsjad tihtipeale silmitsi seisavad, on küsimus, kuidas edendada keskkonnaalast kommunikatsiooni nii, et info Eestis olemasolevate väärtuste ning tehtavate taastamistööde kohta ka päriselt inimesteni jõuaks. Tolkuse ja Viru raba, mis on kõige külastatavamad rabad Eestis, saavad 2021. aasta lõpuks täielikult taastatud. Infostendid rabade pakutavate ökosüsteemi teenuste olulisuse kohta võivad Eesti kõige populaarsemates rabades jõuda väga suurte massideni. Raba tervendab inimest ning vastukaaluks inimene raba. Meie vajame rabasid, mitte vastupidi.
Samas on mündil ka teine pool ja ei tohi unustada, et paratamatult oleme me kõik turba kasutajad, kas otseselt või kaudselt, isegi kui me sellest teadlikud ei ole. Tänasel päeval eksporditakse Eesti turbatooteid ligi 120-sse riiki. Eesti Turbaliidu tegevdirektor Erki Niitlaan kinnitas, et Eestis on turbatootmine mõistlikult reguleeritud ning kirjeldas olukorda värvikalt. “Kas me tahame pista jaanalinnu kombel pea liiva alla ja öelda, et meil on tagatoas kõik korras, teades, et mujal nii mõistlikult ja jätkusuutlikult turbatooteid ei toodeta?” Samuti rõhutas viimane, et turvas kasvab 1 mm/a ja selle kasutamine aitab mullaviljakuse vähenemist leevendada, samas kui mulla juurdekasv on 33x aeglasem ehk 0,03 mm/a. Lisaks leiab Niitlaan, et täna ei ole turbale head alternatiivi isegi komposti näol, kuna viimane võib olla täis mürkaineid.
Samuti pidas haarava ettekande Eesti Maaülikooli lektor ja doktorant Marika Kose “…ja inimene jätab jälje sohu”. Inimene on sajandeid soos liikunud ja oma jälje maha jätnud – need liikumisteed on looduses reaalselt ortofotodelt nähtavad. Kose tutvustas Diana Elisa Tammiste bakalaureusetöö raames läbi viidud katset Kulli soos, kus erineva suurusega grupid (32, 16 ja 8 inimest) tallasid 10 päeva jooksul läbi viidud matkade vältel sealset kooslust. Andmed uurimistöö tulemuste kohta on veel töötlemises, kuid esialgsel visuaalsel hinnangul tõi Kose välja, et väikesed tallamiskoormused (8×10) taastuvad hästi nii räätsa- kui tavaliste matkade puhul. Grupid suurusega 16 ja enam juba enam mitte.
Konverentsi ilmselt kõige omanäolisema ettekande pidas Eestimaa Looduse Fondi keskkonnateadlikkuse ekspert Piret Pungas-Kohv, kes tõi publikuni kella kolmesed soouudised. Ettekandes käsitleti valdkonniti kõiki soo ja rabadega aasta jooksul ilmunud ning üleskutse peale inimeste saadetud sooga seotud uudiseid ja seiku.
Kõikide esinejate ettekanded on saadaval ning järelvaadatavad Eestimaa Looduse Fondi kodulehel: https://soo.elfond.ee/konverents-2020/