Kerttu Koemets, Carmen Kilvits

Hariduse töögrupi juht Carmen Kilvits intervjueeris Ventiili ühte asutajat Kerttu Koemetsa ja uuris temalt Eesti esimese lõhkumistoa keskkonnasõbralikkuse kohta. 

Mis on ventiil ja kust pärineb nimi?

Ventiil on Eesti esimene lõhkumistuba, mis pakub alternatiivset meelelahutusteenust. Täpsemalt, saab ennast välja elada turvalises keskkonnas kõikvõimalikke asju lõhkudes – auru välja lasta. Sealt ka nimi Ventiil. 

Kust tuli mõte lõhkumistoa tegemiseks? 

Mõte tuli otseselt isiklikust vajadusest. Umbes kaks aastat tagasi sügisesel pimedal ajal, tundsime kahe sõbraga, et tahaks asju lõhkuda ja sellega seda masendust ning stressi veidi välja elada. Mõnda aega plaanisime, kuni lõpuks ühel päeval võtsime kotitäie tühjasid pudeleid, sõitsime Tartu linnapiirile kusagile lagunenud maja juurde ning lasime auru välja – viskasime pudeleid vastu kiviseina. See kogemus oli nii võimas ja vabastav, et tekkis soov teistele ka sellist elamust pakkuda. Alles hiljem selle ideega tõsisemalt tegelema hakates saime teada, et mujal maailmas leidub samuti selliseid kohti.

Kes on siiani käinud/kes sihtgrupp?

Siiani on käinud väga erinevaid inimesi – nii vanemaid kui ka nooremaid. Rohkem tullakse gruppidena, just näiteks firmaüritustele. Palju kasutatakse ka võimalust kinkida lõhkumise elamust. Meie sihtgrupiks on tegelikult kõik täisealised inimesed, kes otsivad uusi elamusi ning tahavad kogeda midagi erilist. 

Milline on inimeste suhtumine Ventiili tegemistesse?

Üldiselt väga positiivne, inimestel on alati palju ideid, et mida või kuidas võiks veel lõhkuda. Lahe on näha, et need samad emotsioonid, mida meie esimest korda lõhkudes läbi elasime, tulevad esile peaaegu kõikides lõhkujates. Muidugi, mida rohkem me kerkime üles avalikel platvormidel (nt Tartu Postimees, Ringvaade) seda rohkem leidub inimesi, kelle jaoks tekitab asjade meelega lõhkumine tõrget.

Kuna sa ise õpid keskkonnakaitset, kas asjal on ka mingi keskkonnasõbralik eesmärk?

Ventiil iseenesest on tänapäevase tarbimisühiskonna nn toiduahela uus lüli enne prügilat – lagundaja. Me töötame annetuspõhiselt, mis tähendab, et lõhkumiseks on vaid need asjad, mida kellelgi enam vaja pole ja nagunii leiaks tee prügimäele. Ventiilis on võimalik neil veel kellelegi rõõmu tuua. Hetkel suurimateks annetajateks on Kivi baar, kellelt saame pandivaba klaastaarat, ja Uuskasutuskeskus, kellelt saame müügiks kõlbamatuid ja müügist üle jäävaid asju, peamiselt keraamikat. On uskumatu, kui palju asju seisab inimestel kasutult, milliseid asju nad ära viskavad ja kui palju kraami üldse tuuakse taaskasutusse. 

Mis saab lõhutud asjadest edasi?

Me sorteerime oma jäätmeid nii palju kui võimalik: eraldi klaas, puit, metall, plastik, elektroonika ja muu olme. Sorteeritud jäätmed lähevad edasi jäätmejaama. 

Kas kodust võib ka kasutusest välja jäänud asju teile tuua? Mida ootate? 

Võtame vastu annetusi ka eraisikutelt. Eriti ootame erinevat mööblit ja elektroonikat – mida huvitavam asi, seda lahedam. Võtame vastu ka kõik muu (v.a kineskooptelerid ja halogeenlambipirnid). 

Teine variant oma kraamist lahti saada, on tulla seda ise lõhkuma. Ainuke piirang meie poolt on, et pead seda kõike ise kanda jaksama (jällegi ei sobi kineskoobid ega halogeenlambid).