Carmen Kilvits
Vahel teadlikult ja vahetevahel mitte üldse nii teadlikult jääb mu pilk peale postitustele ja artiklitele stiilis „10 soovitust, kuhu minna/mida teha“, „top 100 kohta, mida pead nägema“ ning erinevatele kultuurisoovitustele OPis, Müürilehes või mujal (sotsiaal)meedias. Mõnikord ammutan neist nii mõnegi hea mõtte, mille kirjutan märkmikusse üles ja enamasti sinna nad tulevikuplaanidena seisma jäävad, oodates uuesti avastamist. Teinekord aga tõesti võtan need asjad ette ja üllatan oma sõpru ägedate plaanide ja kohtadega. Kõigest sellest inspireerituna uurisin KÜSi liikmetelt nende keskkonnateemalisi soovitusi suveks ja siin ma need head ja omanäolised mõtted teile üles rivistan, lootes, et keegi nad leiab ja mõne hea idee siit üles korjab.
Maigi Säinasele see küsimus meeldis ja tema saadetud soovitustest võiksin ma eraldi blogipostituse teha, aga siinkohal toon välja 2018. aasta dokumentaalfilmi „The Game Changers“ (saadaval Netflixis), mille produtsent on James Wilks, vegan-aktivist ja endine professionaalne vabavõitleja, kelle film keskendub taimetoidulistele sportlastele, teiste seas intervjueeritakse filmis näiteks Arnold Schwarzerneggerit. Kuigi film on saanud ka palju kriitikat ja räägitakse vegan propagandast on filmil IMDBs 7,9 punkti 10st. Maigi soovitustest jäi mulle silma ka kaks raamatut: Rosamund Youngi „Lehmade salajane elu“ ja Peter Wohllebeni „Loomade hingeelu“. Looduse nautlejatele soovitab Maigi Riisa raba, Ööbikuoru vaatetorni ja Õisu Põrguoru matkarada. Viimase lisasin ka enda listi, sest Õisu jõeorgu kutsutakse ka Mulgimaa Taevaskojaks ja on kindlasti koht, mis väärib avastamist.
Kertu Laherand (keda ma ei pea suureks ornitoloogiahuviliseks) üllatas mind linnulaulu Shazamiga ehk äpiga nimega „Siuts“. „Kui tegemist pole just suurema linnuhuvilisega, on kindlasti nii mõnigi meist õues viibides mõistatanud, millisele linnule kuulub see huvitav laul. Äpp nimega „Siuts“ annab sellisel juhul vastused. Tegemist on justkui linnulaulu Shazamiga, kuid pleilisti lisamise asemel saad teiste ees oma uute teadmistega eputada.“ Nii mõnigi teine seltsist tunnistas, et antud äpp võib üllataval kombel tekitada sõltuvust. Peatudes veel kasulike äppide juures soovitas Gerda Ustimenko katsetada Google Lensi, millel on üle 100 miljoni allalaadimise. „Google Lens on telefoniäpp, mille abil leiab internetist info selle kohta, mida pildistad. Kui sa satud olema looduses ja näed näiteks mõnda taime, putukat, seent või looma, kuid ei tea, mis liigiga on tegu, siis see äpp aitab sind! See on hea viis otsekohe enda teadmisjanu kustutada ja Eesti looduse kohta nii mõndagi uut õppida.“
KÜSikad oskavad alati soovitada ilusaid kohti, kuhu matkama minna, pikniku pidama või miks ka mitte kohti, kus neid eelnevalt mainitud äppe katsetada. Triin Toom soovitab kindlasti sel suvel ette võtta sõit Hüpassaare matkarajale, mis asub Suure-Jaani lähedal Viljandimaal. „Rada saab alguse kõdusoometsast ning viib edasi Kuresoo rabasse. Matkarada on täpselt paraja pikkusega ning seal on kaks kohta, kus saab ka end märjaks kasta. Raja lõpus on Mart Saare majamuuseum ning selle ümber on tavaliselt näha palju lambaid. See raba võlus mind enda lummavate vaadete ning asukohaga. Raba keskel on ka mõnusalt suur ala, kus pikniku pidada, ning suvel, täpsemalt jaanilaupäeval, võib seal varahommikust päikesetõusu kontserti nautida. Kindlasti soovitan sinna kõigil minna. Luban, et te ei kahetse!” Hüpassaare rabas peab midagi erilist olema, sest sama kohta soovitas ka Merris Kivisoo, rõhutades, et tegemist on tema kindla lemmikuga. Merrise soovitus selleks suveks on minna rabasse päiksetõusu nautima. „Selle jaoks mine umbes pool tundi enne tõusu kohale, sest siis on taevas värvunud violetsete ja oranžide toonidega. Võta kaasa tee ja küpsised ning naudi. Päiksetõusuga ärkab ka loodus, kuulda on sookurgede laulu ja metskitsede häälitsusi.“
Jana Prutenskaja soovitas aga kohta enda kodu lähedal: „Väga mõnus koht looduse nautimiseks on Jäneda Presidendi matkarada. Presidendi matkarada on eriline selle poolest, et seal ühinevad Eesti suurimad matkarajad. Kõndides mööda erinevaid matkaradu saab teha puhkepeatusi ja süüa kohalikes toidukohtades“. Eva-Mai Männiste tõi esile Võrumaa ainsa sookaitseala Luhasoo. „Luhasoo õpperada on 5 km pikk ja selle 5 km jooksul näeb ära kõik raba kujunemise etapid. Seal on ka kena rabajärv, kus suvisel soojal ajal on kindlasti mõnus ujuda.“ Indrek Langebraun soovitab samuti end looduses proovile panna: „Matka looduses nii palju kui järjest jaksad. Mitte mööda matkarada, vaid igaüheõiguse reegleid järgides mööda päris loodust. See on huvitavam ja meeldejäävam, kui jala all ikka lirtsub ja võid sattuda kohtadesse, kus keegi pole varem käinud.“ Lisaks soovitab Indrek vaadata Lennart Meri dokumentaalfilme „Veelinnurahvas“ ja „Linnutee tuuled“ – „Väga harivad vanad filmid, mis näitavad soome-ugri põlisrahvaste arengut ja eluviise aegadest, kui elati meie piirkonnas võimalikult looduslähedaselt. Ehk pakub mõtteainet.”
Mesilashuviline Egle Liiskmann kaitses hiljuti magistritöö teemal „Sulfoksafloori mõju karukimalase (Bombus terrestris L.) emadele, töölistele ja isastele”. Ja nüüd soovitab ta mummuvaatlust ehk vaadata ringi õues või oma koduaias ning loendada mitut erinevat tolmeldajat õnnestub 10 minuti jooksul näha. Selle raames võib ka võtta osa Tartu Ülikooli loodusmuuseumi algatatud kampaaniast #MärkaTolmeldajat– selleks jäädvusta foto, postita see sotsiaalmeediasse ja märgi hashtag #MärkaTolmeldajat ning lisa juurde kohtumise kuupäev ja asukoht.
Anna Silvia Seemel soovitab sel suvel proovida metsakümblust ehk shinrin-yokut, mis on jaapani rahvausust pärinev loodusteraapia ning eeldab kõikide meelte kasutamist. „Selleks mine loodusesse, metsa või kasvõi oma tagaaeda ning võta aega, et nautida seda hetke ja oma ümbrust – märka detaile enda ümber. Vaatle, milline maailm elab maapinnal või millised mustrid sind ümbritsevad, nuusuta erinevaid matsalõhnasid. Kas sulle hakkab ninna mõni tuttav hõng, mida oled ka varem tundnud? Kuula metsahääli. Kuula, kuidas tuul sahistab puulehtedes, kui kaunilt linnud laulavad või tuulevaiksel päeval seda täielikku vaikust. Katsu muru, rohtu, sammalt maal, lähedal oleva puu karedust või hoopis tasasust ja viimaks, kasuta oma maitsemeelt. Kui sinu ümber ei ole sel hetkel ühtegi söödavat taime, siis võta oma pudelist lonks vett ja tunne, missugune teine maik sellel metsas on. Metsakümblus ei ole kiirkõnd, matk ega puhkepaus nende vahel, vaid olemise nautimine!“
Kirke Hordoga rääkisin nurmenukkude õitsemise paiku. Nüüdseks on need juba valdavalt ära õitsenud, kuid nurmenukutee tegemise õpetus tuleb kasuks ka järgnevatel aastatel. „Imemaitsev nurmenukutee aitab keha puhastada, peavalu ja köha vaigistada ning on kasulik ka astma korral. Selleks korjata ilma varreta õiekobaraid (sõidutee äärest ei ole soovitatav tee jaoks materjali koguda), nagu näha pildil, ning laotada need paberile pimedasse kuiva ruumi 1-3 päevaks või võimalusel kuivatisse 35° juures kuni õied on muutunud käegakatsutavalt krõmpsuvaks. Säilitada näiteks õhukindlas klaaspurgis, et ka talvel pimedal ajal keha ja vaimu tugevdav tee käepärast oleks. Tee valmistamiseks on vaja 1 spl kuivatatud nurmenukuõisi, 200 ml kuuma vett ning 10-20 minutit tõmbeaega. Oma kätega korjatud ja kuivatatud tee mõjub alati paremini!“
Suvi kipub olema hea aeg grillimiseks ning lõkkel valmistatud toidu nautimiseks. Maia Treubladt soovitab kõigile taimse grillipeo katsetamist – köögiviljad, seened, taimne šašlõkk. Häid retsepte taimseks grillipeoks leiad näiteks siit: https://taimneteisipaev.ee/retseptikogu. Õhtustel jalutuskäikudel soovitab Maia kuulata keskkonna- ja loodushoiu podcasti „Let’s have fun saving the planet“, selles eestikeelses taskuhäälingus otsitakse vastust küsimusele, kuidas panna kõiki nautima keskkonnasõbralikku mõtteviisi. Brigita Tool on selleks suveks võtnud endale eesmärgiks käia ära kõigis Eesti rahvusparkides ning kutsub üles ka kõiki teisi seda tegema. Lisaks soovitab ta Facebookis jälgida oma ala spetsialiste, nagu ökoloogid Aveliina Helm ja Mihkel Kangur ning kirjanduskriitik Mihkel Kunnus, kes jagavad tihti omapoolse kommentaariga olulisemaid keskkonnauudiseid.
Grete Vendel paneb kõigile südamele sel suvel ette võtta enda silmaringi avardamine just garderoobi teemal. „Võtke lahti Mondo filmikogu ja vaadake sealseid dokumentaale (tema isiklikud lemmikud on „Moest väljas“, „The True Cost“, mis keskenduvad just kiirmoele), mõelge, kust on teie riided toodud ja kuidas valmistatud. Lugege või vaadake Marie Kondo raamatut/seriaali kodu organiseerimisest. Võtke käsile enda garderoobi organiseerimine. Minu isiklik lemmik, millest alustada on Project 333, mille raames kannad 33 eset 3 kuu jooksul ning mille tagajärjel jõuad arusaamale, kui vähe on vaja lihtsamalt elamiseks. Väärtustage enda tervist ja mõju keskkonnale, valides hoolega seda, mida kannate!“
Ja mina ise olen enda jaoks avastanud IDA raadios Reet Ausi juhitava saate „Keskkonnatund“, mida ka teistele julgen soovitada. Lisaks heale muusikale on seal alati põnevad külalised ja saate sisu võtab saatekirjelduses kokku sõnapaar „hävingu analüüs“. Viimases osas oli külas taas Harri Moora SEIst, kes tegeleb samuti jätkusuutliku tarbimise ja tootmisega, mistõttu mindi selles saates ka süvitsi tekstiili taaskasutamisega.
Tänan kõiki selles blogipostituses mainitud KÜSi liikmeid, kes mõttega kaasa tulid ja lahkesti oma soovitusi jagasid. Värskeid ideid ja head avastamist ning kaunist suve!