Kas tulevikus on ringmajandust?
Anna Silvia Seemel
24.oktoobril toimus Tallinna Tehnikakõrgkoolis Ringmajanduse visiooniseminar, mis ürituse kirjelduse järgi “heitis pilgu uude ajastusse”.
Miks ringmajandus?
Pool maailma tegeleb praegusel hetkel ületootmise ja -tarbimisega ning teine pool jõuab üsna pea esimesele järgi. Majandusmudelid on suuresti lineaarsed ehk tooda-kasuta-hülga põhised, mille põhimõte on toota võimalikult odavalt, võimalikult palju korraga ja võimalikult lühikese elueaga, et oleks võimalik kiiresti jälle uusi tooteid pakkuda.
Lineaarsel mudelil põhinevaid tooteid ei ole enamasti võimalik parandada või, kui parandamine on võimalik, on siiski odavam uus osta. Mis aga saab ära visatud toodetest? Kuhu nad peale kasutusaega vedelema viiakse? Kelle maad nad reostavad?
Just need on küsimused, mida me peaksime küsima.
Jätkusuutliku maailma tarvis vajame nii tarbijate kui ka ettevõtjatena uut lähenemist ja seda pakub meile ringmajandus, mille eesmärk on anda materjalile võimalikult pika eluiga, kasutades seda mitmetel erinevatel viisidel.
Praeguse mugava elustiili juures hävitame me ligi 400 liiki päevas, kasutades maad, mis ei kuulu meile, inimestele, vaid teistele liikidele ning jättes endast maha elamiskõlbmatuid alasid. Seda kõike vaid selleks, et saaksime rohkem ja odavamalt toota. Lisaks liikidele hakkavad sellise tempo juures kaduma ka erinevad ained – kõige lihtsamini öelduna perioodilisuse tabeli elemendid. Et valmistada iPhone, on tarvis 75 erinevat elementi. Mis saab siis, kui kasvõi 1 elementidest siit maailmast kaob. Millest valmistada uusi ravimeid? Uut tehnoloogiat?
Mina kui tarbija saan anda tootjatele suuna, kuhu nad liikuma peavad. Minu kui tarbija eesmärk on teha valik, mis on jätkusuutlik ning näitab, et ma soovin kauakestvaid ja keskkonnasõbralikke tooteid. Me ei ole tarbijatena kunagi üksi, isegi kui tunneme end nii.
I Land Sound festivali korraldajad on heaks eeskujuks, olles võtnud oma eesmärgiks luua puhas festivaliplats nii ürituse ajal kui ka sellele järgnevatel päevadel, teadvustades endale prügi vähendamise, korduvkasutamise ja sorteerimise olulisust.
Konveretsil tõid I Land Soundi korraldajad Kadi Aguraijuja ja Paap Uspenski välja lihtsad põhimõtted, mida nad üritusel järgisid. Need teod, nagu päris toidunõud, millega nad hoidsid 4-päevase festivali jooksul kokku 66 000 ühekordset nõud, tasuta vesi, topsiring, kilekotivabadus, kõrrevabadus ja säästlik taimne kõhutäis, olid täielikult nende enda algatatud ning see initsiatiiv vähendas tunduvalt üritustel muidu tekkivat süsiniku jalajälje. Kuigi algatus oli nende endapoolne, siis kaasasid nad selle teoga tuhandeid külastajaid, kes viisid need teadmised endaga igapäevaellu tagasi.
Lõpetuseks soovin anda edasi konverentsil esinenud roheettevõtja Nicola Cerantola sõnad, kes tõi välja, et keskkonnasõbralikud teod saavad alguse austusest ümbritseva looduse ning keskkonna vastu.